Kalade inspekteerimine

Kalade klassifikatsioon ja anatoomia

                                                                                               Prindi see lehekülg

Kalad kuuluvad klassifikatsiooni järgi kolme zooloogilisse klassi. Koos amfiibide, reptiilide, lindude ja imetajate klassiga kuuluvad nad selgroogsete loomade hulka.


Kalade anatoomia

Kehaosad on: pea, kere, saba ja uimed.

Kalad on kohastunud liikumiseks veekeskkonnas, mis avaldab takistust rohkem kui õhk. Kiiresti liikuvatel kaladel on seetõttu voolujooneline kuju. Samal ajal on vajalik  ka maskeerumine vaenlaste või toiduobjektide eest – seetõttu on kehakuju ka vastav  eluviisile. Põhjakaladel on lamendunud või usjas kehakuju.

Kehakuju muutub elutsükli jooksul olenevalt vanusest ja sugulise küpsemise staadiumist.

Nahk. Läbivate limarakkudega, tugev ja sidekoerikas. Siin asuvad vastavalt vajadusele mürginäärmed, valgustusorganid, värvirakud (sidemed närvisüsteemiga värvivahetatavatel kaladel). Nahaniššides enamasti ovaalsed soomused.

Kalade keha katab nahk

Paljudel kaladel on nahk kaetud soomustega. On ka soomusteta kalu nagu säga. Ka silmud on soomusteta. Osadel kaladel (tuurlastel) on nahas mitte soomused vaid luuplaadid. Suured luuplaadid paiknevad piki keha ridadena  - neid nimetatakse kilbisteks (scutes). Väikseid nahas asuvaid luuplaate nimetatakse naastudeks. Ka kilbiste arv ja kuju ning naastude kuju on süstemaatilisteks tunnusteks. Luuplaate esineb ka näiteks ogalikel ja sägadel (http://www.eau.ee/~vl/kala... 2012)

Skelett. Uimed: paaris rinna- ja kõhuuimed, vastavate liikmete vastaspooltel. Kõhuuimed võivad olla moodustunud ka kui kõriuimed. Paaritud selja-, (rasva-), päraku- ja sabauim. Pea- ja selgroog moodustavad telg-skeleti. Selgroog jaguneb keha ja sabaosaks. Selgroolülide arv on erinev ja sõltub liigist.Selgroolüli koosneb kehast, mille pinnad on nõgusad ja jätketest. Ülemised jätked on ühinenud ogajätkeks. Nende vahele jääb neuraalkanal, kus paikneb seljaaju. Alumised on kehaosas ühinemata ja neile toetuvad külgedel roided. Roided on vastupidiselt imetajatele moodustunud kui ülemised (kõhrkaladel) või alumised (luukaladel) roided. Ülejäänud “liharootsud” on otsesed sidekoe luustumised. Sabaosas on nad ühinenud jättes enda vahele hemaalkanali, kus kulgeb sabaveen. Selgroolülide kehad on erinevatel kalaliikidel erineva ehitusega – mõnedel liikidel pehmemad, võrkja struktuuriga (lõhelased), teistel tugevamad ja kompaktsemad (karplased)


Lihased. Lihased on torbikukujuliselt järjestatud, ühtlaselt üle keha jaotunud. Üksteisest eraldatud selgroo-ogajätkete, uimekiirte ja sidekoelise lihase vaheseinaga.

Punased ja valged lihased

Suurema osa kalade lihasmassist moodustavad valged lihased. Need on ehituselt sobivad kiireteks kontraktsioonideks, kuid väsivad kiiresti. Aeglasema kuid püsivama töö jaoks sobivad punased lihased mis paiknevad uimede tugiluudel ja piki kala keha külgi eriti sabaosas. Pelaagilistel ookeanikaladel, kes ujuvad püsivalt piki maid on punaste lihaste osatähtsus suurem (makrell, tuunikala), paiksematel ja vaid kiireid sööste tegevatel kaladel nagu haug, väiksem.


Kehaõõs. Tüüpiline hüdrostaatiline ujupõis (puudub plaatkaladel, makrellilistel ja kõhrkaladel) kui ka maolukuti (sulgurlihaste avaus), mis liigispetsiifiliselt erineval arvul esineb ja proteolüütilisi ensüüme seedetrakti juhivad.


NB! Vasta järgnevale küsimusele! Klikates küsimusel on võimalik teada saada põhjalikum vastus.

Millised siseelundid kaladel on?
Selgelt eristuvad siseelundid on:

Soolestik koos maoga ja pülooriliste ripikutega (seedimist soodustavate soole lisanditega, mis esinevad osadel kaladel – näiteks ahvenlastel ja lõhelastel kuid puuduvad karplastel);

Maks koos sapipõiega;

Pankreas ei ole eristunud – funktsionaalselt paikneb maksakoes  nn. hepatopankreasena;

Põrn;

Ujupõis – esineb vaid osal kaladest (puudub haidel);

Neer – ei ole paariline organ nagu imetajatel;

Gonaadid – paarilised suguorganid (munasari ja seemnesari koos juhadega);

Süda (kahekambriline - koda ja vatsake);

Soolterasv e sisusterasv ei ole organ, see on soolte ümber ladestunud rasvatagavara.

 



Kala mõõtmine ja kehakuju kirjeldamine


Pikkus

On kaks peamist pikkusmõõtu – kala mõõtes tuleb alati märkida millist neist kasutati, teadlased tavaliselt võtavadki kaks mõõtu.

NB! Ka kalapüüki reguleerivad aktid vahel kasutavad erinevaid pikkusi – vt näiteks alammõõdud Eesti kalapüügieeskirjades

Paralleelselt on veel kasutusel kaks lühendite süsteemi – vene ja inglise oma, mõlemaid tuleb teada

Totaalpikkus (täispikkus) - ninamikust sabauime kaugeima otsani Tl, total length, vananenud tähistus L

Standardpikkus  - ninamikust soomuskatte lõpuni Sl,standard length, vananenud tähistus l

Smitti pikkus e hargi pikkus  - ninamikust saba väljalõikeni fork length Fl, vananenud Ls

Kõigil kaladel ei saa ühte või teist mõõtu rakendada või ei ole üks neist piisavalt informatiivne

Näiteks

Tuura probleem – selgroog jätkub uime sees

Madunõela probleem – sabauim puudub

Säga probleem – soomuseid pole 

Mõõkala probleem – väga pikk ninamik (mõõk)

Kontrollküsimused!

Küsimus: Küsimus: Mitu selgroolüli on kaladel?
Küsimus:Kas kaladel olevad punased lihased sobivad kiireteks kontraktsioonideks?
Free JavaScripts provided
by The JavaScript Source

 

<< Eelmine leht  / Järgmine leht >>